Isadepäeva lähenemine tuletab ikka ja jälle meelde isade olulisust ühel ääretult imelisel ja põneval, kuid kindlasti ka mõnel juhul katsumuste-, ootamatuste- ja teadmatusterohkel perioodil. Vahel on mehed oma olemuselt ja soovidelt isad juba enne kui kaaslane on leitud. Samas mõnikord võtab isarolli sisseelamine aega veel ka peale värske ilmakodaniku saabumist. Kõik variandid on tegelikult ju OK. Me peame õppima usaldama ka isade vaistu ja mitte ära võtma neilt nende vastutust. Isad on täpselt sama võimelised ja võimekad kui emad, kuid ühiskond on suunanud kõik raseduse, beebi- ja lastemajandusega seonduvad teemad peamiselt ainult emadele ja tänu sellele on nad paljuski oma instinktid unustanud või maha surunud - ,,ema süda ju teab paremini''. Vahel juhtub, et naine ei oskagi ehk sõnadesse täpselt panna, mida ta vajab ja soovib ning selletõttu jääb ta oma tunnete ja vajadustega justkui üksi, kuid sama võib juhtuda ka mehega. Uuringud on näidanud, et ligi 10% meestest põevad (naise) rasedusaegset ja -järgset depressiooni ning need, kellel on eelnev ajalugu depressiooniga, on veelgi enam selle ohus. Me saame anda vaid selgeid juhiseid ja suunata neid ennast avama, et aidata neil oma uude rolli sisse elada. Kuid, mis aitaks paremini kui konkreetsed näited erinevatest toimingutest, mis võivad aidata toetada nii ennast kui ka naist ning lubaks luua kontakti ka beebiga. Seega toon välja ühe nimekirja isadele, mis aga omakorda aitab tegelikult ka emasid, paarisuhet, kontakti uue ilmakodanikuga ning kergendada kohanedanemist uue elukorraldusega.
Enne eostamist või kui eostamine ei ole läinud nii kiirelt kui on loodetud:
Väljenda naisele oma soove ja unistusi seoses beebiootusega.
Küsi naiselt, millised on tema soovid ja unistused seoses beebiootusega.
Mõelge välja mõni tegevus/projekt, mida soovite kindlasti veel teha/lõpetada enne beebi saabumist ja viige see ellu.
Kui naisel on oma tsükli jälgimine tekitamas stressi, paku välja, et jälgid ise tema eest ja toimetad vastavalt.
Võtke vähemalt kord nädalas aeg iseendale ja teineteisele - lõõgastumine, väljas käimine, muud põnevad tegevused.
Küsi naiselt, kuidas ta ennast tunneb ja kas sa saad kuidagi teda paremini toetada.
Kui peres on teisi lapsi, arutage rollidejaotust ka nendega tegelemisel ja toimetamisel.
Ole füüsiliselt aktiivne - kerge kuni mõõdukas füüsiline koormus tõstab heaoluhormoonide taset meie kehas ja tänu sellele alandab stressi.
Raseduse ajal:
See, et isadel ei ole luksust beebisid ise kanda, ei tähenda, et nad ei saa panustada. Paljud naised tunnevad ennast üksi raseduse ajal hoolimata sellest, et armastav kaasa on kodus olemas. Seda seetõttu, et isad ei võta väga osa kõhubeebiga kontakti loomises enne sündi. Tihti ei olegi küsimus selles, et ei taheta, vaid selles, et ei osata.
Luba naisel puhata ja lihtsalt olla, kui naine seda soovib. Vahel on raseduse esimesed kuud naise vaimsele ja füüsilisele olekule korralik katsumus ning teki sees burritona olemine on ainuke toimetuleku võimalus - see on OK. Pane telekas käima ja taldrikule toiduained, mida naine sel hetkel soovib/kannatab süüa ja juua.
Kui peres on teisi lapsi, aita nendega tegeleda ja ka neile seletada, miks emme hetkel rohkem puhkust vajab.
Räägi kõhubeebiga iga päev kasvõi natukene - jah, see võib tunduda veider, eriti kui näha ja tunda pole miskit, kuid see loob turvatunde naisele ning loob kontakti sinu ja beebi vahel. Sünnitusjärgne uue elukorraldusega kohanemine on tänu sellele lihtsale toimingule kergem.
Jaga enda emotsioone, tundeid ja mõtteid ning küsi ka naise omi (ja kuula ka vastuseid!).
Aita valmistuda beebi tulekuks - olgu see beebiasjade ostmine, kodu ettevalmistus, sünnituseks ettevalmistavatel koolitustel käimine, kirjanduse lugemine või mõni muu vahva tegevus.
Õppige koos lõdvestuma - uuri naiselt, mis on tema jaoks kõige lõõgastavamad toimingud (massaž, mediteerimine, hingamistehnikad jne).
Arutage läbi sünniplaan ja soovid - tähtis on, et sina tead seda sama hästi kui naine.
Võtke üksteisele aega kui naine ja mees, mitte ema ja isa.
Kui naine lubab, joonista tema kõhule oma visioon sellest, mis seal kõhukeses hetkel toimub - nt meigivahenditega või kehamaalinguteks mõeldud ohutute värvidega.
Kui peres on teisi lapsi - suunake ka neid kõhubeebiga suhtlema ja kontakti looma.
Pange paika plaan sünnitusjärgseteks kodutööde/toimingute jaotuseks.
Ära unusta sõpradega aeg-ajalt kokku saada - aitab maandada pingeid.
Sünnitusel:
Jää rahulikuks - paanika ei aita kedagi. Vajadusel võta endale hetk teises toas või õues. Parem võtta 5 minutit aega, et rahuneda ja kohaneda, kui terve sünnituse ajal ärevil olla - naine tunnetab sel hetkel väga hästi oma keskkonda ja emotsiooni, mis tuleb ka ümbritsevast keskkonnast. Sinu ärevus ajab ka tema ärevusse.
Kui peres on teisi lapsi, kutsu nende hoidja või korralda nende jõudmine eelnevalt kokkulepitud sihtpunkti.
Võta kaasa sünnituskott ja kõik muu vajalik, mis on eelnevalt kokku lepitud ja pakitud.
Tee keskkond võimalikult hubaseks, nii kodus kui sünnitusmajas.
Aita naisel lõõgastuda kasutades tehnikaid, mille osas olete eelnevalt läbi rääkinud.
Vahel pole palju vaja, lihtsalt naisega koos ruumi jagada ja pead silitada või kätt hoida. Ära ole nutiseadmes.
Paku naisele süüa ja juua.
Ära unusta ise süüa ja juua.
Tuleta naisele ja endale meelde tualetti kasutada.
Ole teadlik naise ja teie ühtistest soovidest sünnitusel, et vajadusel neid edastada personalile.
Aita naisel vahetada asendeid.
Ole teadlik ka platsenta väljutamisest ja ürita mitte minestada. Beebi sündimise nägemine ei ole meestele üldiselt probleem aga aeg-ajalt juhtub, et platsentaarperioodil kipub silme eest mustaks minema.
Sünnitusjärgselt:
Ole füüsiline tugi ja beebiga tegeleja sünnitusjärgselt, eriti kui naise keha vajab keskmisest rohkem taastumist, nt keisrilõike või komplitseeritud sünnituse järgselt.
Täida kokkulepitud plaani kohustuste ja koduste toimetuste jaotustest.
Jälgi naise olekut, emotsioone ja tujusid - ole teadlik sünnitusjärgse depressiooni tundemärkidest. (Kirjutan sellest ka eraldi postituse, kuna selle osakaal on paljudelegi üllatuseks üsna kõrge.)
Jälgi enda olekut, emotsioone ja tujusid - ka meestel esineb sünnitusjärgset depressiooni.
Loo kontakt beebiga - räägi, kiiguta, laula, jaluta temaga.
Ole osa beebi hügieeniprotseduuridest.
Andke üksteisele võimalust puhata.
Looge naisega omavahel uuesti kontakt - aeg ainult teile (olgu kasvõi 10 minutit).
Otsi abi kui seda vajad/te (nii emotsionaalne kui füüsiline abi).
See kõik võibki kõlada väga lihtsa ja loogilisena, kuid reaalsus kipub tihti olema keerulisem. Näiteks lisa kogu võrrandile kasvõi stressorid töölt või mujalt ning sellest juba piisab, et tasakaal paigast läheks. Luba endal olla avatud ja aus, püsi aktiivne ja ole kogu olemusega kohal, niimodi lähevad kõik muutused ja kohanemised sujuvamalt.
Kaunist isadepäeva kõikidele praegustele ja tulevatele isadele - te olete äärmiselt olulised!
