Viimane aasta on olnud minu jaoks ääretult muutusterohke aeg. Seda nii professionaalselt kui ka oma koduses keskkonnas. Kõik sai alguse kolimisest uude kodusse, mida terve veel sellele eelneva aasta jooksul sai korralikult oma higi, pisarate ja kätega renoveeritud; alustasin kooliteed saamaks doulaks - sünnitoetajaks; kohanesin uue elukorraldusega ja sain veelgi enam iseseisvamaks. Sellesse aastasse on mahtunud meeletus koguses enesearengut, -leidmist ja -armastust, uusi tutvusi ja ka lahtilaskmist. Küll aga kogu selles virr-varris oli mul au toetada seitset peret, kelle usaldusele eest olen ma ääretult tänulik! Ilma nendeta ei oleks ma täna siin. Sõprust, armastust ja tutvuseid on eluks ajaks.
Tunnistan ausalt, et kevadel ma kahtlesin, kas ma kooli koos oma kursusekaaslastega üldse ära lõpetan. Kõik need muutused olid mind emotsionaalselt korralikult läbi raputanud ja ühel hetkel tundus, et ma lihtsalt ei jõua enam. Õnneks on minu ümber imeline grupp inimesi ja pere, kes toetasid mind läbi kõikide nende käänakute ning tänu kellele olen ma sirge seljaga, pea püsti ja täiesti kindel selles, kes ma olen ja kuhu ma liigun oma eluga. Kui ma enne kooli olin üsna kindel, et doula töö on minule, siis aastaga sain ma selgeks, et doula töö on täiesti kindlalt minu kutsumus. Eks ikka öeldakse, et kõik juhtub omal/õigel ajal - tagasi vaadates ma näen, et oli viimane aeg hakata usaldama protsesse, mille üle mul ei pruugi täielikku kontrolli olla. Sama kehtib ju ka lapseootuse, sünnituse ja sünnitusjärgse aja kohta. Naiste kehad ja meeled on võimsad - nad teavad, mida, millal ja kuidas teha ning intuitsioon on meie oma isiklik supervõime. Vähem kahtlemist ja rohkem kontakti loomist enda, beebi, kaaslase ja toetajatega. Läbi selle saab olla palju nauditavam, õnnelikum ja rahulikum lapseootus, pehmem ja väestavam sünnitus ning kergem kohanemine ja kontakti loomine enda ja uue eluga peale beebi sündi.
Minu doulaks saamise tee ei ole kooli lõpetamisega kindlasti läbi - ma kahtlustan, et sellel protsessil ei olegi tegelikult lõppu. Ma jään igaveseks õppima, kohanema, arenema ja avastama koos peredega, kes minuni jõuavad või kelleni mina jõuan. Mina omalt poolt usaldan seda rännakut ja kõike põnevat, maagilist ja imelist, mis veel tulemas on. Ma loodan, et teie teete seda koos minuga isegi siis, kui me teed meid füüsiliselt kunagi kokku ei vii.
@familiis
Commentaires