top of page
Search

Rasedusaegne ja sünnitusjärgne depressioon

Updated: Jan 17, 2023

Allpool on loetletud põhjuseid ja sümptomeid nii naistel kui ka meestel ning nimekiri abivahenditest.


Kohe esimese asjana saan julgelt öelda: sa ei ole üksi!

Rasedusaegsest ja sünnitusjärgsest depressioonist rääkimine on paljude jaoks tabu - see üldine valehäbi, et kuidas sina siis nüüd hakkama ei saa, kõik teised enne sind on ju saanud. Õnneks hakkavad vaimse tervise teemad koguma üha rohkem tähelepanu, hoogu ja rohkem mõistmist. Rasedusaegse ja sünnitusjärge depressiooni protsent on nukralt kõrge - naistel ligi 20% ja meestel 5-10%. Kui sa nüüd mõtled, et need ei olegi ju nii kõrged protsendid, siis mõtle sellele, et need on diagnoositud juhtumid. Kui palju on meil neid naisi ja mehi, kes peidavad enda sisemaailma teiste ja ka oma kaaslase eest, teeseldes, et kõik on hästi ning pigistades silma(d) kinni ja tunnistades alles aastaid hiljem, et nad vajasid abi. Reaalsus on siiski see, et iga inimene on erinev ning vahel on muutused hoopis pisemad või sellised, mis ei ole teistele inimestele ilmselged - ainult enda sisetunne, et miskit ei ole päris õige. Kõige lähedasemad inimesed meie ümber üldiselt märkavad neid muutusi, kuid tihti ei julgeta oma muret ka väljendada, kartes, et see ärritab veelgi rohkem või pannakse need hoopis väsimuse ja hormoonide arvele. Rasedusaegsel ja sünnitusjärgsel depressioonil on sümptomid ja põhjused laias pildis tegelikult samad, esile kerkivad mõningad ajaraamistiku erinevused. Vahet tuleks teha ka sünnitusjärgsel baby bluesil ja depressioonil.


Babie bluesi esineb ligi 80% naistest, mis kestab üldiselt peale sünnitust mõned nädalad ning peale seda tuju ja olek taastuvad harjudes uue normaalsusega. See on peamiselt põhjustatud hormonaaletest muutustest, mida keha läbib peale sünnitust, kuid ka uue elukorraldusega harjumine, magamatus ning ebakorrapärane toitumine võivad olla faktoriteks ning põhjustada järgnevaid olekuid:

  • rahutus, ärevus, kiire ärrituvus ja pahur olek;

  • kurbus;

  • väsimus;

  • kiired tujumuutused;

  • nutuhood;

  • ma-pole-päris-mina-ise tunne;

  • keskendumisraskused.

Need olekud mööduvad üldiselt ilma ravita ja iseeneslikult umbkaudselt paari nädala möödudes. Kui nad aga jäävad püsima või lähevad halvemuse suunas, tuleks olla tähelepanelik depressiooni kujunemise osas ning pöörduda professionaali poole.


Rasedusaegse ja sünnitusjärgse depressiooni sümptomid ja põhjused võivad naistel ja meestel olla üksjagu erinevad ja neid tuleks õppida märkama. Toon siia ka mõned põhjused ja tähelepanekud, mida oma kaaslase oleku muutustes märgata.


Naistel

Põhjused:

  • soovimata rasedus/ootamatu rasestumine;

  • komplitseeritud rasedus(mitmikud, terviseprobleemid emal või beebil);

  • eelnev taust depressiooni põdemisega (enne rasedust/eelneva raseduse ajal /eelneva sünnituse järgselt/muud vaimse tervise probleemid/ärevus ja paanikahood);

  • eelnevalt korduv raseduste katkemine - hirmud, viljatus/raskused rasestumisel;

  • suured elumuutused ja mured- lahutus, probleemid tööl, sissetulekuga seotud mured, mõni muu kurb sündmus;

  • hormonaalsed muutused - väga madal progesterooni tase peale sünnitust;

  • raskused uue elurütmiga kohanemisega;

  • traumaatiline sünnituskogemus;

  • imetamisprobleemid;

  • geneetiline eelsoodumus;

  • mitmikrasedus;

  • magamatus;

  • tugisüsteemi puudumine/probleemid paarisuhtes;

  • rahamured;

  • erivajaduste või tervisemuredega laps.

Sümptomid:

  • liigne või mitte piisav kaalu tõus/langus raseduse ajal;

  • arstivisiitide tühistamine/vältimine;

  • mõnuainete tarvitamine;

  • komplitseeritud rasedus ja sünnitus mõnuainete tarvitamise, mittesobiliku toitumise ja liikumise tulemusena;

  • enneaegne sünnitus, beebi madal sünnikaal;

  • meeletu kurbus, hirm, paanika;

  • süütunne;

  • unehäired;

  • ei julge lapsega üksi jääda;

  • "ma pole piisav" ja lootusetuse tunne;

  • pidevad nutuhood;

  • energiapuudus ja keskendumisraskused;

  • kaalutõus/kaalulangus või suured muutused toitumises;

  • hirmutavad mõtted nii enda kui ka beebi suhtes;

  • peavalu, lihasvalud ja seedeprobleemid.


Meestel

Põhjused:

  • raskendatud kohanemine uue elukorraldusega/puuduv tugivõrgustik;

  • süütunne/ei suuda beebiga kontakti luua, vähene ettevalmistus;

  • surve olla ainuke ülalpidaja;

  • vähenenud tähelepanu oma naise poolt;

  • eelnev taust depressiooniga;

  • magamatus.

Sümptomid:

  • pidev ärritunud, vihane, agressiivne olek ja suhtumine;

  • perekonnast ja sõpradest eemaldumine;

  • pidevalt tööl viibimine (töövälistel aegadel);

  • töö ja lemmiktegevuste vastu huvi kaotamine;

  • pidev kurbuse, lootusetuse ja saamatuse tunne;

  • muutused huumorisoones;

  • alkoholi (või muude mõjuainete) suurenenud tarbimine;

  • raskused keskendumisel ja otsuste vastuvõtmisel;

  • peavalu, lihasvalud ja seedeprobleemid.

Need sümptomid võivad alata mõni nädal peale sünnitust, kuid võivad alguse saada ka aasta hiljem. Keskmiselt ilmnevad need siiski 3-6 kuu jooksul peale sünnitust. Depressioon vajab üldiselt ka teraapiat, et võimalikult kiiresti vaimselt/emotsionaalselt ja füüsiliselt kergemasse olekusse tagasi jõuda.


Nipid kuidas aidata vältida olukorra süvenemist:

  • võta ühendust proffessionaaliga ja ära oota sellega, mida kiiremini otsid abi, seda parem - psühholoog/raseduskriisinõustaja/imetamisnõusta/doula;

  • ole aus ja avatud kõige suhtes, mis sinu mõtetes ja tunnetes toimub - sa ei ole üksi;

  • tugivõrgustiku leidmine - teised, kes on kogenud või kogevad sama;

  • sea oma tervis esimesele kohale - jälgi, et ei jätaks arstivisiite vahele, toitu mitmekesiselt, liigu piisavalt ja püsi aktiivne, rasedusaegsed vitamiinid;

  • valmistu beebi tulekuks - rasedusaegne jooga, sünnituseks ja sünnitusjärgseks perioodiks ettevalmistavad koolitused/kursused/loengud, kodused ettevalmistused, kõhubeebi arenguga kursisolek;

  • kõhubeebiga suhtlemine ja kontakti loomine;

  • maga võimalikult palju ehk maga siis kui beebi magab;

  • palu lähedastelt abi - toidupoes käimisega, toidu valmistamisega, koristamisega, beebi hoidmisega;

  • võta endale aega - kasvõi õues jalutamiseks ja meelte tuulutamiseks - püüa D-vitamiini;

  • loo enda ümber kogukond teistest pisikeste lastega peredest, kellega jagada oma rõõme, muresid ja kogemusi;

  • väldi alkoholi ja muude droogide tarbimist - meelerahu võib olla ajutine, kuid tegelikult süvendab probleemi;

  • võimalusel käi trennis või ole lihtsalt füüsiliselt aktiivne;

  • toitu tervislikult ja tarbi piisavalt vett;

  • mediteeri - toetab meelerahu leidmist.

Kui sa kohe ei julge pöörduda oma esmaste mõtete ja muredega enda lähedaste/sõprade/tuttavate poole, on alati võimalus pöörduda spetsialisti poole, mida mina tungivalt julgustan tegema. Beebi ootamine, kandmine, sünnitamine ja kasvatamine võivad olla meie kehale ja meelele korralikeks väljakutseks ja me kõik vajame vahel veidike rohkem tuge. Selle tunnistamine ei tähenda, et oleksid vähem väärt või võimeline. Meil on imelised raseduskriisinõustajad üle Eesti, kelle poole saavad pöörduda igal hetkel nii naine, mees kui ka teised lähedased.

https://rasedus.ee/

Tasuta raseduskriisi nõustamistelefon 800 2008

Liin on avatud iga päev kell 9-21


photo by @familiis
77 views0 comments

Recent Posts

See All

Comentários


Post: Blog2_Post
bottom of page